Kõhunääre ehk pankreas on hormoone ja seedeensüüme tootev organ.
Pankreas asub mao taga. Pankrease pea on seotud kaksteistsõrmiksoolega. Kaksteistsõrmiksoolde eritab pankreas seedeensüüme, mis aitavad toiduaineid seedida. Koos pankrease seedeensüümidega ühise juha kaudu satub sapp kaksteistsõrmiksoolde. Enamus seedeensüüme toodetakse pankrease pea-ja kehaosas e keskosas.
Teine osa pankreasest toodab hormoone. Enamus hormoone tootvaid rakke asub pankrease keha- ja sabaosas. Pankreas toodab väga palju erinevaid hormoone, kuid antud peatüki jaoks on kõike olulisemad insuliin ja glükagoon.

Insuliin on hormoon, mis langetab veresuhkru taset.
Organismis on kahte tüüpi kudesid: 1) Suhkru saamiseks on vajalik insuliini olemasolu. Näiteks: lihased, maks ei omasta suhkrut ilma insuliinita. 2) Suhkru saamiseks ei ole vaja insuliini. Näiteks aju. Ajurakud saavad suhkrut omastada ilma insuliinita.
Insuliini toimel talletatakse suhkur peale sööki maksa, lihastesse ja teistesse insuliinist sõltuvatesse kudedesse.
Glükagoon on hormoon , mis tõstab veresuhkru taset. Põhiline toime maksas, kust vabastab sinna talletatud veresuhkru.


Mõlemad hormoonid toodetakse pankrease saarekestes. Vaata pilti. Helesinised on beetarakud, mis toodavad insuliini ja äärtesse jäävad rohelised glükagooni tootvad alfarakud.

Millal toimub insuliini vabanemine?
Suur insuliini vabanemine toimub söögi ajal ja kohe peale sööki. Insuliini suurem tase on vajalik suhkru talletamiseks insuliinist sõltuvatesse kudedesse ( lihased, maks ). Söökide vahelisel perioodil ja ööesl insuliini tase langeb, kuid väikeses koguses vabaneb insuliini püsivalt.

Millal toimub glükagooni vabanemine?
Kohe peale sööki on glükagooni tase madal. Glükagooni vabanemist vähendab söögist saadav suhkur ja vabanev insuliin. Söökide vahelisel perioodil ja öösel glükoagooni tase tõuseb selleks, et vabastada varasemalt ladestatud suhkur. Vabastatud suhkur on vajalik aju, südame, neerude ja teiste organite normaalseks toimimiseks.